Thursday, April 29, 2010
163. Meie väike Rosin
Suri eile ära. Üksi. Pimedas köögis. Kui pummeldamast tagasi jõudsime oli ta seal oma puuris, võimalikult kaugel päriskodust, ei mahtunudki ära (see puur oli ikka liiga väike ta jaoks). Ja täna tahtsin talle anda maiustusi ja igakord kui külmkapist kurki võtan tahaks talle lõigu panna. Aga seal ta lamab. Ja me ei olnud küll head loomapidajad aga ilma iga päevase lõka-lõka, ja pane süüa teisele ning lase ta jooksma, ka ette ei kujuta.
Sunday, April 11, 2010
Saturday, April 10, 2010
161. Lobisev prostitutsioon
Ma käsin kolm korda Tartu kõige vingemates soppides ja alles viimasel korral sain kaamera kaasa. Ja siis läks ka vanahea silmakliinik-lasteaed-füüsika-allveelaev kaubaks vaid.
Kole lugu tegelt, tuleb hakata inimesi väärtustama, muide.

Kõik sama, õppisin aasta Viljandis harfi ja nüüd olen siin. jup. same old.
Kallis, Ingrid! Kas te üldse olite teadlik, et ripute mu toas? Ehk siis Te peaTE tulema külla.

+Maailmafilmi festivali ,,Mehed" ja üks kraana film olid imelised muide.
Mis mõttes see postitus vastab üleelmisele nädalale?
Kole lugu tegelt, tuleb hakata inimesi väärtustama, muide.
Kõik sama, õppisin aasta Viljandis harfi ja nüüd olen siin. jup. same old.
Kallis, Ingrid! Kas te üldse olite teadlik, et ripute mu toas? Ehk siis Te peaTE tulema külla.
+Maailmafilmi festivali ,,Mehed" ja üks kraana film olid imelised muide.
Mis mõttes see postitus vastab üleelmisele nädalale?
Saturday, March 27, 2010
160. jaiks,
Arhitektuuri nimel võin ohverdada pea.
MUL EI OLE RAHA endale asju osta. Ma söön kartuleid, ja ma ei joo oma raha maha.
a) Ma ei tarbi
b) Ma maksaksin ka rohkem selle eest, et lakke paistab päike.
MUL EI OLE RAHA endale asju osta. Ma söön kartuleid, ja ma ei joo oma raha maha.
a) Ma ei tarbi
b) Ma maksaksin ka rohkem selle eest, et lakke paistab päike.
Thursday, March 25, 2010
159. Ülestunnistus
Kapriis küsiss mult. Mina vastan.
Millest sa kirjutad?
-kui ma saaks ei kirjutaks, teeks vaid pilte. aga kuna pilte praegu ei tee ja närvi/pähe ajab palju asju, siis ma kirjutan.
Sellest, kuidas jumal ühendab inimeste ajupoolekerad, kuidas M. käis mul kunagi külas ja hoiatas kurja eest, kuidas sünnipäevaõnnitlus, mis pandi vastasmajale ei jõudnud minuni. Kuidas Hobbes lõi maailma, kust ei pääse miitekuidagi välja, kuidas Mi numbrimärk varastati, kuidas ma vahelduva eduga suudan pea iga asja peale nutma puhkeda, kuidas minu põhimõtted on haiglaselt streight-edge ja kuidas E mulle unicorniu mängus pähe tegi. Aga see kõik ei tohiks/peaks/võiks mitte teid huvitada, sets muidu pole mõtet kokku saada ja mina viitsin veel vähem pilti teha.
Saturday, March 13, 2010
158. Kuidas me ennast miinusesse hääletasime.
Tuesday, March 9, 2010
157. A.R ja tema slaidide auks.

Väärtushinnangud on ühed veidrad asjad.
materiaalne maailm, juura mõttetus (mida see tegelikult kirjeldab?) ja eestlaste --s-sss arusaamad kommentaariumites. Minu õppejõud võiksid nüüd õnnelikumad olla, sest sõna väärtus olen nii palju kuulnud, et see on Minuni jõudnud, aga täiesti isiklikel põhjustel.
Ja nüüd veidi loenguklassikat (tehtud!):

Alusplaaniks: mida ma õppisin ülikoolis, koerad trahterites, väärtustatud inimesed, keda ma jälgiks kaugusest ja materialism.
Selles konkreetses kohas on aga ainus oluline asi kirsid:
Subscribe to:
Posts (Atom)
