163. Meie väike Rosin

Suri eile ära. Üksi. Pimedas köögis. Kui pummeldamast tagasi jõudsime oli ta seal oma puuris, võimalikult kaugel päriskodust, ei mahtunudki ära (see puur oli ikka liiga väike ta jaoks). Ja täna tahtsin talle anda maiustusi ja igakord kui külmkapist kurki võtan tahaks talle lõigu panna. Aga seal ta lamab. Ja me ei olnud küll head loomapidajad aga ilma iga päevase lõka-lõka, ja pane süüa teisele ning lase ta jooksma, ka ette ei kujuta.