Kokkupõrge Haapsalus ja lõbus kässariga tõus. Tahkuna ja maailma kõige geniaalsem pissipeatus ning muidugi häälitsevad lehmad, kes
tegelikult vist ei olnudki lehmad, vaid veised ja nohisejad. Veidrad rahavood ja 3pead imeilus live, koos imeilusa tujuga.
Aga mina tahan saada üle enda hirmudest. neid on juba liiga palju. ja paanikast, mis tuleb iga kord kui mõtlen, et ma pean minema kaugemale kui Tartu või Hiiumaa. Ja vimasel ajal mulle tundub, et nii saab minust veel ühel päeval alkohoolik.
Päeva lause on küllap: ära virise, Sa lähed Austraaliasse.
Ja raba, mis oli tõesti, tõesti see koht, kus olla. Ja hommikune Võidupühaparaad ja A. maasikaid söömas, vihmapilv Vägevas ja unenäod ja hirm, koguaeg see hirm ja oskamatus, mittemidagi ette võtta sellega kesjakus Sa oled. Õigemini küll, mittevajadus midagi teha. Ja pärast viimast lattet ning rahega akna taga eksamit R.iga puuriita laduda ja juua kohvi ning süüa päris toitu tema juures. Ja naerda E.-ga/üle, miskipärast ka küsida, asju, mis PÄRISELT KA on huvitavad.
Mind vist lihtsalt ei ole olemas, kuid need, mis on, on ilusad.
Ma ei tea, kuidas M-L saavutas nii maaliliku pildi, need on tõesti vinged:

No comments:
Post a Comment